MAJA- JA PABERISOOMUKAD
Majasoomukate tõrje
Majasoomukad, keda kutsutakse rahvakeeli ka niiskuse putukateks, võivad osutuda koduses majapidamises üsna tüütuks. Soomukad ei ole tegelikult inimestele kahjulikud, kuid nendega koos elamine võib olla ebameeldiv ja nad võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi ehitiste ja paberitoodete struktuurile.
Majasoomukatele meeldib elada niisketes tingimustes, peamiselt vannitoas ja liigelda just öösel. Majasoomukate hävitamine omade vahenditega võib osutuda keeruliseks, efektiivsem moodus nendega võitlemiseks on tellida majasoomukate tõrje professionaalidelt.
Loe lähemalt, mida majasoomukad ja paberisoomukad endast kujutavad ja küsi hinnapakkumist nende tõrjeks.
Majasoomukas
Majasoomukas on kuni 1,9 cm pikkune, tahapoole ühtlaselt aheneva, veidi lamenenud kehaga putukas. Oma nime on ta saanud keha katvatelt väikestelt hallidelt, hõbedaselt helkivatelt soomustelt. Soomused arenevad kehale alles pärast kolmandat kestumist, enne seda on looma keha sile ja tume. Pea külge kinnituvad tundlad on peened, kuid lühemad kui kodusoomukal. Tagakeha tipul paikneb kolm pikka ja kaks lühikest jätket. Kolme esimese kasvujärgu vastsetel on jäsemed ja kehajätked heledamad kui keha – kollakashallid.
Majasoomukad on väga vilkad ja väldivad valgust. Päeval peituvad need loomakesed pragudesse ja õõnsustesse, kust ilmuvad välja hämaruses. Toiduotsingul võtavad sageli ette pikemaid retki.
Nad liiguvad võimalikult varjatult ning kiiresti, aeg-ajalt peatudes ja otsekui arutledes, millises suunas edasi minna. Kui toit leitud, jäävad nad mõneks ajaks selle lähedusse.
Tänapäeval levivad majasoomukad uutesse elupaikadesse nende munadega saastunud paberpakendite, mööbli või muude esemetega.
Päritolu ja elukeskkond
Majasoomukas on pärit troopikast, kus ta elab niisketes ja rohkeid varjevõimalusi pakkuvates elupaikades. Eestis võib teda leida üksnes köetavate hoonete alumistel korrustel, aga ka ülemiste korruste vannitubades, käimlates ja kraanikausside läheduses – seal, kus on tema jaoks piisavalt soojust ja niiskust. Ta vajab elukeskkonda, kus suhteline õhuniiskus on 72–95% ja temperatuur 22–32 ºC (sobivaim 27 ºC).
Sellistes oludes muneb emane soomukas elu jooksul kuni sada muna, korraga üks kuni kolm. Ta teeb seda kogu elu kestel ja aasta ringi. Majasoomuka munad on elliptilised ja võrdlemisi suured, kuni millimeetri pikkused. Vast munetud munad on pehmed ja valkjad, mõne tunni möödudes muutuvad need pruuniks. Olenevalt temperatuurist kooruvad munadest vastsed 3–6 nädala jooksul. Nad sarnanevad vanematega, ent kestuvad iga kahe-kolme nädala tagant, enne täiskasvanuks saamist tavaliselt 6–7 korda.
Ka järglaste kasvukiirus oleneb temperatuurist. Ideaalsetes oludes saab munast koorunud vastsest täiskasvanud soomukas 43 päevaga, mõnel juhul kulub selleks aga isegi kuni kolm aastat. Erinevalt tõelistest putukatest, kes täiskasvanult enam ei kasva, kasvavad nemad kogu elu jooksul. Elades kuni 3,5 aastat, kestuvad nad selle aja jooksul veel kuni 50 korda. Soomukad võivad nälgida mitu kuud ja on andmeid, et isegi kuni aasta.
Mida majasoomukad söövad?
Majasoomuka valmikud ja vastsed söövad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka näiteks suhkrut. Võivad süüa oma väiksemaid suguvendi, peamiselt küll vigastatud või surnud loomakesi ning vastsekesti. Kahjustavad siidi, kuid mitte villa.
Neile meeldib jahukliistriga seinale kleebitud tapeet. Nii võib toanurkades näha, et tapeet on õhukeseks või juba auklikuks näritud. Seetõttu ongi nad ohtlikud paberile, mis sisaldab tärklist, või raamatutele, mille köitmisel on kasutatud kliistrit, dekstriini, kaseiini või kondiliimi. Järelejäänud paberi määrivad soomukate kollakaspruunid väljaheited.
Kas majasoomukad on kahjulikud?
Soomukate põhjustatud majanduslik kahju ei ole kuigi suur, rohkem mõjub inimestele väikeste elukate põhjustatud stress, eriti neile, kes putukaid ei armasta. Peale selle saastavad nad mingil määral ka oma elukeskkonda. Eriti on seda täheldatud kodusoomuka puhul.
Kui majasoomukas kestub elu jooksul keskmiselt 40 korda, siis kodusoomukas teeb seda 50 ja isegi rohkem korda. Nende elupaika jäävad kuivanud vastsekestad, mis riideid määrivad. Mahajäetud vastsekestad teevad meelehärmi puhtusest lugu pidavatele perenaistele. Põrandal puruks hõõrutud kestatükid võivad sissehingamisel tekitada ka allergiat.
Paberisoomukas
Paberitõuk, nagu nimigi ütleb, on tõugu-taoline paarisentimeetrine hall putukas. Sellel on pikad tundlad ja kolm tagumikujätket, mis on pikemad kui keha ise. Kõige selgem eraldusmärk on seotud paberitõugu ehitusega: tema tagakeha viimane jaotus on ümar.
Paberitõuk on visa olend. Nad on võimelised looma nahka isegi täiskasvanuna ja võivad erinevalt paljudest teistest putukatest elada mitu aastat.
„Ühe uuringu kohaselt suudab paberitõuk ilma toiduta vastu pidada kuni 300 päeva ja ainult paberiga kuni 600 päeva.”
Kodus võib paberisoomukat kohata praktiliselt igas toas, kui see on piisavalt soe. Tavaliselt liigub see põrandatel, kuid võib ka ronida. Paberisoomukas püsib elus ka suhteliselt kuivades tingimustes.
Neid köidab kõige rohkem toit, mis on paberitõugu puhul lai mõiste: ta võib süüa peaaegu kõike orgaanilist, alates toidujääkidest kuni paberi ja papini, surnud putukatest kuni tärklisepõhise liimini.
Kuidas siis teada saada, et teie enda kodu on ka paberitõugu kodu?
Nende nägemisega. Ka seda on lihtsam öelda kui teha, sest paberitõugud on hämaras ja öösel aktiivsed putukad, keda tavaliselt päeval ei kohta. Kuna nad söövad paberit, siis vähemalt põhimõtteliselt saab ka söömisjälgi tuvastada.
Tänapäeval leidub paberisoomukaid kõikjal maailmas. Selle levikule on kaasa aidanud inimtegevus, näiteks kaubavedu ja reisimine. Nad kasvavad hästi näiteks pappkastides ja võivad koos nendega liikuda nii täiskasvanuna kui ka munadena. Munad on nii väikesed, et neid ei saa palja silmaga eristada. Kuna paberisoomukad saavad läbi vähese toiduga, on neil võimalik ka näiteks konstruktsioonide kaudu ühest kortermajast teise levida. Kuna paberisoomukad arenevad igas soojas siseruumis, ei saa nende olemasolu järeldada näiteks niiskuskahjustuste põhjal. Pidage meeles, et paberisoomukad võivad pappkastidega levida. Kaupa koju tellides tasuks tühjad pappkastid ja pakendid viivitamatult kogumispunkti viia ning mitte vedelema jätta.
„Muidu on paberisoomukatega võitlemine ilma professionaali abita keeruline. Professionaalid kasutavad lisaks liimilõksudele palju erinevaid meetodeid. Levinumad viisid on geeliga töötlemine ja pihustustöötlus.”
